Pensioniraha juhid jätkuvalt tulvil optimismi

Möödunud aastal olid valdav osa fondijuhtidest optimistlikud ning tegid küllaltki julgeid investeerimisotsuseid. Suurendati investeeringuid aktsiaturgudele ning see peegeldus ka varasematest kõrgemates tootlusnumbrites.

„Globaalse majanduse tervis on suhteliselt heas seisus. Ühendriikide majanduskasv on soliidne ja Euroopa, Hiina ning Jaapani keskpankade toetusmeetmed hoiavad ära sealsete majanduste nõrkuse,“ iseloomustas käesolevat aastat SEB Varahalduse fondijuht Vahur Madisson.

Tema hinnangul on sarnaselt mullusele ka tänavu kesksel kohal maailmamajanduse kasvu ja inflatsiooni väljavaated ning samuti poliitiline stabiilsus.

Investeerimisele soodne väljavaade

Madissoni sõnul pole pikemate tähtaegadega intressidel kiireks tõusuks ajendit, kuna majanduskasvu pehme aeglustumine Hiinas ja naftahinna langus hoiavad peamistes tööstusriikides deflatsioonilist survet.  „Pigem on intresside mõningane tõus võimalik euroalal ja Jaapanis, kuna sealne majandukasv hoogustub valuutade ja naftahinna nõrkuse ajel. See oleks ilmselt ka hea uudis globaalsetele aktsiaturgudele,“ märkis ta lisades, et seetõttu ootab SEB ka sel aastal investeerimisele suhteliselt soodsat väljavaadet.

Ka Nordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli sõnul on otsuste tegemisel peamised mõjutegurid sel aastal suuresti samad, mis mullu. Nendeks on majanduskeskkonna areng, geopoliitilise situatsiooni muutus, suuremate keskpankade tegevus, ettevõtete fundamentaalnäitajad ja intressimäärad. „Ootame madalaid intressimäärasid ja positiivseid arenguid aktsiaturgudel ka aastal 2015,“ sõnas Tagel.    

Märksõnaks poliitised arengud euroalal

Aasta suhtes on mõõdukalt optimistlikud ka Danske pensionifondide fondijuhid Märten Kress ja Martin Hendre, kes ootavad fondidele positiivset tootlust, kuid prognoosivad turgudele võrdlemisi ebastabiilset perioodi.

Selle aasta üheks olulisemaks võtmeküsimuseks peavad nad Euroopa majanduse käekäiku. „Hetkel oleme arvamusel, et Euroopa aktsiaturud pakuvad 2015. aastal paremat tootlust, kui USA ja maailma arenevad turud,“ märkisid nad.

Lähikuudel saab Danske pensionifondide juhtide sõnul ilmselt toimuma aga mõningane hinnakorrektsioon. „Nagu ka eelneval aastal, oleme valmis turgude hinnakõikumisi aktiivselt ära kasutama, vajadusel investeeringuid müües ja tagasi ostes. Seetõttu jääb stabiilsem fondi väärtuse kasv ja tasakaalustatud riskivõtmine meie motoks ka 2015. aastaks,“ lisasid nad.

Sarnaselt Danskele arvab ka Swedbanki pensionifondide juht Katrin Rahe, et lisaks tavapärasele majandus-, krediidi- ning kasumitetsükli ning turgude hinnatasemete analüüsile tuleb sel aastal väga suurt tähelepanu pöörata poliitilistele arengutele euroalal. Ta tõi välja Kreekaga seonduva ja aasta lõpus toimuvad üldvalimised Hispaanias. Samuti on Rahe sõnul suurenenud geopoliitilised riskid seoses sündmustega Ida-Ukrainas ning sellest johtuvate edasiste arengutega. „Oluliseks riskivarasid mõjutavaks faktoriks sel aastal saab ilmselt olema turgude hinnang USA Föderaalreservi rahapoliitika oodatava karmistamise tempole,“ arvas Rahe.

Riske siiski jagub

Veidi ettevaatlikuma pilguga vaatab käesolevat aastat LHV pensionifondide juht Andres Viisemann, kes oli aktsiaturgude suhtes pessimistlikum ka möödunud aastal. Ta püüab enda sõnul säilitada külma pead tänases segases keskkonnas ning lähtuda pikaajalistest väljavaadetest. „Mulle teeb muret peaaegu kõikjal maailmas kasvav võlakoormus nii avalikus kui erasektoris. Laenuteenindamise kulud pole olnud kunagi nii madalad ning seetõttu on raske eristada elujõulisi projekte halbadest,“ märkis Viisemann. Nõnda otsib ta ka tänavu investeeringuid, mis pakuvad kindlat kassavoogu, olles samas hästi tagatud.

Madissoni hinnangul on tänavu peamisteks riskideks jätkuv ebastabiilsus. Seda põhjustavad ebakindlus euro tuleviku suhtes, geopoliitilised konfliktid, samuti üldine mure selle pärast, kuidas on keskpankade enneolematuid stiimulmeetmeid võimalik eemaldada ilma finantsturgude stabiilsust õõnestamata. „Kuigi Föderaalreserv alustab sel aastal intresside tõstmist, siis globaalselt keskpankade meetmeid hinnates on selleks kalendriaastaks ilmselt veel antud aega selle üle pigem mõtiskleda kui seda läbi elada,“ nentis Madisson.